Märtsi esimesel nädalavahetusel, 1-3. märtsil 2013, viibis üle kolmekümne
Raplamaa noore Järvakandi Avatud Noortekeskuses, õppides põhitõdesid esmaabist.

Saanud varemgi minimaalsel tasemel esmaabi õpetust, lootsime, seekord pole see nii kuiv ega tuim loeng kui  eelnevatel kordadel. Ükskõik kui väga ka ei üritaks, lihtsalt ei suuda keskenduda millelegi, mida edastatakse väga igavalt ja puiselt.

Peagi tegi koolitaja Maret Kommer lühikese sissejuhatuse, viis
meid lühidalt kurssi kõige toimuvaga ning oli selge- tõotab tulla väga huvitav ja hariv nädalavahetus.

Mitme päeva jooksul said läbitud kõige olulisemad teemad: esmaabi alused ja
kuidas käituda hädajuhtumi korral, väliste suurte verejooksude peatamine,
elustamine, šokk, stabiilne külgasend, elupäästev esmaabi, erinevat liiki
traumad ning erakorralised haigestumised.

 

Vahepaladena toimunud ning reaalsetena mängitud erinevates "veristes"
olukordades tuli käituda just nii nagu olekski jõudnud õnnetuspaigale.  

Kuidas käituda olukorras, kui sulle tuleb vastu kaks inimest, kellest üks
on saekaatris oma käe maha saaginud  tema kaaslane on paanikas ning segab kannatanu verejooksu peatamist?

Kaks raskete põletushaavadega noormeest  ning enne kiirabi saabumist tekivad eluohtlikud hingamisraskused ja sina oled ainus kes neid aidata saab?

Kuidas käituda inimesega, kellel on epilepsia hoost tingitud krambid ja vahutav suu ?

Kõigele sellele ja paljule muulegi saime teadmised läbi “reaalsete olukordade”. Ja nagu ikka, siis õpitakse alati läbi praktilise osa, kui on olemas teoreetiline põhi.

Saime me harjutada kiirabisse helistamist, et päris õnnetuse korral ei satuks me paanikasse, vaid teaksime kuidas ja mida rääkida ning oskaksime eristada olulist ebaolulisest.

Oluline on teada oma asukohta, kodus telefoni juures hoida trükitähtedega kirjapandult asukoha aadress ning kirjeldus abi suunamiseks, et ka lapsed suudaksid edastada info.

 

Pidevalt sai harjutada elustamist nuku peal, tehes nii südamemassaaži
kui suust suhu hingamist. Iga üks tegi seda  nii palju kui soovis ning harjutajaid oli nukkude juures kogu aeg.  oma võimeid sai testida anduritega varustatud nuku peal, mis näitas, kui tugevasti tehti massaaži ning kas kopsudesse puhuti piisavalt või liiga palju õhku.

Hingamisteede puhastamine, õige pea asend, õige südame massaaži ja õige  puhumine.

Peale teema lõpetamist toimus arutelu nähtu ja õpitu kinnistamiseks. Samuti peale filmiõhtut. Teisel ja ühtlasi viimasel õhtul vaatasime üheskoos kahte filmi. Üks mõjus väga emotsionaalselt, mille ajal mitmed pidid silmi kuivatama.

Väga dramaatilised autoõnnetused toimuvad lihtsalt inimeste hooletuse tõttu ning hukkuvad täiesti süütud inimesed. Teine oli aga kokkupandud õppevideo päästeameti õppusest, kuidas toimida avarii sündmuspaigal.

 

Erialalaager lõppes eksamiga, mis sisaldas nii teoreetiliste kui ka
praktiliste oskuste kontrolli. Kui teoreetilised teadmised pidid kõigil samad
olema, siis praktilise ülesande tõmbas igaüks endale loosiga. “Valida” sai
elustamise, püsiva külgasendi ja võõrkeha haavas sidumise vahel. Kõike seda
tehti gruppides ning kõigi teiste silme all, et kui miskit on valesti, saavad
sellest õppida kõik.

 

Kiiresti möödunud laager sai veelgi kiirema lõpu. Koristamisele järgnenud
lõpurivistus toimus õues, kus tänati kõiki laagris osalenuid, korraldajaid,
koolitajaid ja abiõpetajaid. Kõik laagrilised said tunnistuse, et on läbinud
16-tunnise esmaabi põhikursuse ning on sooritanud teoreetilise ja praktilise
lõpueksami. Ning tänukirjad jagati õpetajatele ja abiõpetajatele.

 

Sellega oligi lõppenud meditsiini laager-koolitus. Ma usun, et igaüks, kes
laagris osales ja tundides tähelepanelikult kuulas, oskab edaspidi anda
vähemalt elupäästvat esmaabi ning teha kõik endast oleneva, et
säilitada/taastada inimese elu, kui seda peaks kunagi vaja minema!

Pildid leiad:

piltide autor Vallo Unga: http://fotoalbum.ee/photos/raplaKTjaNK/sets/1353039

piltide autor Leho Rohtla: http://fotoalbum.ee/photos/raplaKTjaNK/sets/1353043